Suiaassutsit naligiissitaaneri

Suiaassutsit naligiissitaaneri

Avannaamioqatigiit Killiini naligiissitaaneq suliniutit killiffii pillugit paasissutissat.

Danmarki

Danmarki World Economic Forum-ip nalunaarusiaani Global Gender Gap Report-imi (Nunarsuarmi naligiissitsiniarnermi assigiinngisitsineq pillugu nalunaarusiami) 23-iuvoq. Akerliani Avannaamioqatigiit Killii Nunat Avannarliilu sinneri qaffasinnerusumiittut. Danmarkimi oqaatigineqartarpoq nunartik suiaassuseqarnermi naligiissitaasuni siuttunut ilaasoq. Kisianni, Danmarkimi suli arnat inuiaat ilusilersoneqarneranni ulluinnakkullu aporfippassuaqarput.

Ataani Danmarkimi arnat pisinnaatitaaffiinut naligiinnerulernissamullu tunngasunik paasissutissat assigiinngitsut¨takuneqarsinnaapput.

Naligiissitaanerulernissamut nalunaarutit. Avatangiisinut Naligiissitaanermullu Ministereqarfik. Qallunaatut.
Danmarkimi naligiissitaanerulernissamut nalunaarutit, kommunini, nunap immikkoortuini naalagaaffimmilu ukiut pingasut allortarlugit saqqummersinneqartartoq.

Everyday sexism project. Qallunaatut.

Savalimmiut

2023-mi misissuinerujussuup takutippaa, Savalimmiuni arnat angutillu naligiissitaanerulernissaq pillugu apeqqutini amerlanerpaani isumaqatigiinngitsut. SuaassuteqarNaligiissitaaneq pillugu isummat misilittakkat aammalu isiginnittariaatsit. arnat angutillu akornanni assigiinngissuteqartut.

Ataani Savalimmiuni arnat pisinnaatitaaffiinut naligiinnerulernissamullu tunngasunik paasissutissat assigiinngitsut¨takuneqarsinnaapput.

Women’s rights – at a glance. Javnstøðunevndin. Savalimmiutut
Savalimmiuni Naligiissitaanermik Siunnersortit arnat pisinnaatitaaffi pillugit quppersagaat.

Suiaassuseqarneq, naligiissitaaneq naligiissitaanermilu pisinnaatitaaffiit: Savalimmiormiut qanoq isumaqarpat? Savalimmiuni naligiissitaanermut isiginnittaaseq pillugu misissuineq. Hayfield, Albinus aamma Skorini. 2023. Savalimmiutut.
Savalimmiuni naligiissitaaneq aamma Savalimmiormiut naligiissitaanermut isiginnittaasiat pillugit ilisimatusarnikkut sukumiisumik misissuineq.

Savalimmiuni Naligiissitaanerulernissamut Siunnersuisoqatigiit. Savalimmiormiutut tuluttullu. 

Kalaallit Nunaat

Ataani Kalaallit Nunaanni arnat pisinnaatitaaffiinut naligiinnerulernissamullu tunngasunik paasissutissat assigiinngitsut¨takuneqarsinnaapput.

Kalaallit Nunaanni naligiissitaanermut siunnersuisoqatigiit
Naligiissitaanissamut Siunnersuisoqatigiit kalaallit inuiaqatigiinni angutit arnallu akornanni naligiinnerulernissaat suliassarivaat.

Examining Gender Equality in Greenland in the Last Thirty Years: An Investigation through the Lens of the CEDAW Convention’s Examinations. Siff Lund Kjærgaard. Sibirica: Interdisciplinary Journal of Siberian Studies, 2023. Tuluttut.
Denne artikel analyserer ligestilling i Grønland ved at undersøge dokumenter relateret til CEDAW-komitéens undersøgelser.

Inatsisartutlov nr. 3 af 29. november 2013 om ligestilling af mænd og kvinder. Qallunaatut.
Grønlandsk lovgivning om ligestilling mellem mænd og kvinder, offentliggjort på hjemmesiden for Grønlands Ligestillingsråd.

Indigenous peoples in Kalaallit Nunaat (Greenland). Qivioq Løvstrøm. IWGIA, 2022. Tuluttut.
Artikel af Qivioq Løvstrøm, forperson for Grønlands Menneskerettighedsråd, om kvinders status i Grønland.

Kend de grønlandske kvinders historie. Video fra Visit Greenland. På grønlandsk og engelsk.
En kort video, der beskriver status og historie for kvinder i Grønland gennem de sidste hundrede år.

Islandi

2009-imilu Islandi World Economic Forum-ip nalunaarusiaani Global Gender Gap Report-imi (Nunarsuarmi naligiissitsiniarnermi assigiinngisitsineq pillugu nalunaarusiami) qaffasinnerpaasarpoq, kisianni isumaqanngilaq Islandi nunaasoq naligiissitaasoqarfiusoq. Islandimi arnat suli inuiaqatigiinni immikkoortortaqarfinni assigiinngitsuni naligiissitaavinnissap tungaanut unammisassaqaqaat.

Ataani Islanimi arnat pisinnaatitaaffiinut naligiinnerulernissamullu tunngasunik paasissutissat assigiinngitsut¨takuneqarsinnaapput.

Naligiissitaaneq. Islandimi Naalakkersuisut. Tuluttut. 
Islandimi naligiissitaanerup killiffia aammalu ullutsinni inatsisit pillugit nittartagaq, Islandimi Naalakkersuisuannit ingerlanneqartoq.

Arnat oqaluttuarisaanerat. Arnat Oqaluttuarisaaneranut Allagaateqarfik. Tuluttut.
Islandim Arnat Oqaluttuarisaaneranut Allagaateqarfiup Islandimi arnat qinersisinnaatitaanerat pillugu oqaluttuarisaanerat, arnat suliumajunnaartarneri arnallu pissaaneqaqataanissaanut suliat allat pillugit nittartagaat tuluttoortoq.